Klint tähendab
rannaastangut nii eesti, taani kui ka rootsi keeles.
Balti klint jaguneb astangute iseärasustest
lähtuvalt neljaks alalõiguks ehk regionaalseks klindiks. Läänest
itta liikudes oleksid need: Ölandi, Läänemere, Põhja-Eesti ja
Ingeri klint. Ca 300 km pikkune Põhja-Eesti klint moodustab
ca 1200 km pikkusest Balti klindist ühe neljandiku. Lisaks on olemas
lõunapoolne Siluri klint, mis kulgeb üle Gotlandi ja
Saaremaa.
Balti klindi jagunemine osadeks.
Klint, klindipealne platoo, klindimets ja klindialune rand moodustavad pärandkoosluste terviku, mida kõik eelnevad inimpõlved on hoidnud ja säästnud. Siin, merelises kliimavööndis paiknevad rannalähedased ökosüsteemid ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide põlised elupaigad. Samuti kulgevad siin putukate, lindude ja nahkhiirte rändeteed. Siinsete elupaikade vanus ulatub tuhandetesse aastatesse ning peamiselt on neid mõjutanud vaid jääaegade vaheldumine.
Klindialune rand Toilas (2007).
Klindialune rand Sakas, päeval ja öösel (2007).
Klindialune rand Rannamõisa ja Muraste vahel (2005).
Viited
Masing, M. 2005 ja 2007. Fotokogu.
Põhja-Eesti
klint – Eesti looduse sümbol.
Soesoo,
A. & Miidel, A. 2006. Põhja-Eesti klint. Tallinna
Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut. MTÜ GEOGuide Baltoscandia,
Tallinn, 32 lk.
Suuroja,
K. 2006. Põhja-Eesti klint, Eesti looduse sümbol. Toimetanud Avo
Miidel ja Anto Raukas.
224-leheküljeline
suures formaadis ning kõvas köites raamat.
No comments:
Post a Comment