Soovitused klindi kaitseks (detsember 2012)

Harku Vallavalitsus: Ranna tee 1, Tabasalu 76901

Tel 600 3840 ja 600 3848, e-post: harku@harku.ee

28.12.2012

Soovitused

Kadaka tee 30 detailplaneeringu jm võimalike planeeringute puhul, seoses nende mõjuga Harku valla loodusväärtustele

Lugupeetavad,

Pöördume Teie poole sooviga arvestada Kadaka tee 30 detailplaneeringus, samuti muudes klindi-äärsetes planeeringutes alljärgnevat, samuti Harku valla üldplaneeringus jm varem soovitatut (vt allpool).

Hoonestamist jm looduslikke elupaiku hävitavaid tegevusi tuleks vältida klindi servast vähemalt 50 m üleval ja 100 m all.

Muude inimmõjude kavandamisel klindiäärses piirkonnas, eelnimetatud vähemalt 150 m laiuses rohevööndis tuleks arvestada seal paiknevate loodusväärtustega, sh eriti kaitse all olevate elustikuliikide vajadustega. Eelnimetatud vajaduste teada saamiseks soovitame tellida õigeaegselt ekspertuuringud piirkonna loodusväärtuste teemal.

Loodusteadlastelt tuleks tellida ekspertuuringud kaitsealuse loomastiku ja taimestiku leidumise ning neile võimalike ohtude kohta klindiäärses, eelnimetatud 150 m laiuses rohevööndis. Nende uuringute tulemusel ilmneb, millised liigid seal elavad, mida nad seal oma eluks vajavad ja kuidas saab neid seal kaitsta.

Varasemad soovitused klindilooduse kaitseks

;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;;

HARKU VALLA ÜLDPLANEERING, SELETUSKIRI. (2008)                                                    http://www.harku.ee/.files/1419.pdf

Lk 33-34:

Peamised rohevõrgustiku koridorid Harku vallas, mis vajavad arendustegevuse käigus kindlasti säilitamist, on:

Põhja-Eesti klint – mastaapne maastikuelement, mis toimib nii barjääri kui aineringet ja elustikku juhtiva elemendina. Harku vald on oma looduse poolest eriti unikaalne just pangaaluste laialehiste metsade poolest, mida peetakse Eestis haruldaseks koosluseks. Paekivis asuvad koopad on nahkhiirte jaoks üleeuroopalise tähtsusega talvituspaikadeks ning klint soodustab nahkhiirte levikut kogu valla piires. Klint tuleb kogu ulatuses määrata rohekoridoriks. Võimalusel tuleb klindialust metsa hoida võimalikult laia ribana, kuid vähemalt 50m klindi seinast. Ohutuse tagamiseks ja looduskeskkonna säilitamiseks peavad uued ehitised paiknema klindist minimaalselt 100m kaugusel. Ka klindi peal tuleb looduslik taimestik säilitada vähemalt 50m ulatuses. Kuna nahkhiired ei talu täiskuuvalgusest tugevamat valgust, on oluline klindi läheduses vältida pimedal ajal pidevat valgustust, või tuleb see teha väga väheintensiivse ja suunatuna.

Hendrikson & Ko. 2007. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.      http://www.harku.ee/.files/660.pdf

Lk 13-14:

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering määrab asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning loob eeldused loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri kujunemiseks ja säästvaks arenguks Harjumaal. Teemaplaneeringuga on määratletud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike alad ning seatud vajalikud tingimused nende säilitamiseks.

Teemaplaneering seab rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Tugialadel ja koridoridel väljaspool rohelise vööndi piiri võib majandustegevus jätkuda ja areneda tavapärasel viisil, kuid tegevustes tuleb siiski rohelise võrgustiku tingimustega arvestada. Oluline on ka säilitada tugialad võimalikult looduslikena, et tagada tuumalade toimimine. Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada maavalitsuse ja keskkonnateenistusega ning nende keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada rohevõrgustiku funktsioneerimisega. Teemaplaneeringuga on täpselt ära määratletud asustuse laienemise tingimused ning väärtuslikud maastikud.

Teemaplaneering osutab soovitavad asukohad asustuse laiendamise ja arendamissoovi rahuldamiseks Harjumaal. Soovitav asustuse laienemise piirkond tähendab, et piirkonna areng pole vastuolus säästva arengu põhimõtetega ega lõhu olemasolevat või planeeritavat rohevõrgustikku. Ettepanek ei tähenda automaatselt elamuala rajamist. Valiku tegemisel on eelistatud linnalähedasi piirkondi tagamaks efektiivsemat maakasutust, ning Tallinnast väljuvate magistraalteede äärseid alasid, kus asustuse teke ei too kaasa konflikti rohevõrgustiku toimimisega või säästva arengu printsiipidega. Pidurdamaks väärtuslike puhkealade vähenemist ja kasutussurve tõusu ning Tallinna ja lähialade ida-lääne-suunaliste liiklusprobleemide suurenemist, osutab teemaplaneering Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. EELNÕU Lk 14/108 Harjumaa rannikualadel asustuse mitte laiendamisele.

Soesoo, A. & Miidel, A. 2006. Põhja-Eesti klint. Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut.      http://www.gi.ee/geoturism/BKlint_EST_062011_100dpiS.pdf

Lk 24-28:

Klint ja eluskooslused

Klindiala on kahtlemata habras ökosüsteem. Nii siin asuvad taimekooslused kui ka omapärane maastikumuster vajavad kaitset. Seda eriti uue Eestit haaranud ehitusbuumi tingimutes, kus inimesed tungivad merele ikka lähemale ja lähemale kõigi oma ehitiste ja rajatistega.

Põhja-Eesti klint kui geoloogiline objekt ja maastikuelement koos sellega seotud taime- ja loomaliikidega väärib kahtlemata hoidmist ja säilitamiset ka tulevastele põlvedele. See on samuti hea loodusobjekt geoloogilise ja bioloogilise maailma tutvustamiseks erinevatele rahvagruppidele alates kooliõpilastest ja lõpetades erialaspetsialistidega nii Eestist kui ka välismaalt. Ka sellesuunaline arendustegevus käib ning võib-olla tulevikus kulmineerub see ka Põhja-Eesti klindi geopargi loomisega. Kasu sellest oleks kahtlemata meile kõigile.

Põhja-Eesti klint on dünaamiline maastikuelement ja geoloogiline struktuur. Nii jõgede tegevus kui ka merelained liigestavad ja muudavad klindimaastikku.

Kindlasti ei ole meie pankrannik 100 aasta pärast enam täpselt sarnane praegusega. Selle üheks tõenduseks on sagedased varingud.

Aga see kõik on loomulik looduslik protsess. Inimene peaks hea seisma selle eest, et klindipiirkonna habras ökosüsteem saaks vähem mõjutatud igapäevase inimtegevuse poolt ning meie kena pankrannik jääks ikka avatud meile endile ja sõbralikele loodusesõpradele teistest maadest.

Kohv, K. 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring.                                http://www.harku.ee/.files/658.pdf

Lk 16-26:

Linnud ja imetajad

Lindude ja imetajate puhul tuleb koridoride miinimumväärtuste määratlemiseks võtta eesmärgiks see, et koridor peab toetama inimpelglike metsasisestele elupaikadele kohastunud liikide levikut. Seega on siingi äärmiselt oluline servaefekti ulatuse määratlemine. Põld-mets servaefekti puhul on näiteks leitud, et pesakisklus on servaefekti mõjul massiivi foonist kõrgem veel kuni 600m kauguseni metsaservast (Groom et al. 2005). Soomes on uuritud sellist metsamassiividele iseloomulikku liiki nagu porr ja leiti, et pesitsemisel on kõige olulisem tsoon pesast kuni 200m kauguseni (Suorsa et al. 2005). Batory ja Baldi (2004) väitsid metaanlüüsile tuginedes, et lindude puhul on servaefekt kindlasti täheldatav kuni 50 m kauguseni servast. Kanada rohealade planeerijad on servaefekti keskmiseks mõjuulatuseks metsalindudele arvestanud 200 meetrit (Graham 2004). Mason oma kolleegidega (2007) jõudis järeldusele, et linnustiku puhul peaksid koridorid olema vähemalt 100m laiused ja et toetada inimpelglikke liike, siis peaks koridor olema vähemalt 300 m lai.

Eesti imetajate liikumiskoridoride eelistustest ja vajadustest ning planeeringulistest soovitustest on koostanud esindusliku loendi zooloog Lauri Klein, mis on avaldatud ka Sepp ja Jagomägi (2001) rohevõrgustiku teemaplaneeringu metoodilises juhendis ja on kättesaadav käesoleva töö lisas nr 2. Maismaad mööda liikuvate imetajate jaoks on parimad võimalikult homogeensed ilma ristuvate antropogeensete infrastruktuurideta koridorid. Juhul kui rohekoridorid koosnevad põllumajanduslikus maastikus paiknevatest metsalaikudest, siis tasub võtta arvesse, et näiteks lindude ja kahepaiksete liikide loomade arvukus langeb järsult kui laikude pindala on alla 4 ha (Drinnan 2005).

Harku vallas, kus asub kolm riikliku kaitse all olevat nahkhiirte talvituspaika, tuleb eraldi tähelepanu pöörata just nahkhiirte jaoks oluliste roheliste maastikustruktuuride hoidmisele. Nahkhiirte jaoks on orienteerumise ja toitumise seisukohast olulise tähtsusega kõrghaljastusega servakoosluste olemasolu. Erilist tähtsust omavad veekogude kallastel paiknevad metsakooslused (jõgede- ja järvedeäärsed metsad ning mereäärsed rannikumetsad). Lisaks veekogudega seotud metsadele omavad suurt tähtsust ka teised ümbritsevast maastikust esile tõusvad maastikuelemendid, mille järgi nahkhiired saavad orienteeruda (Põhja-Eesti klint). Nahkhiire ekspert Lauri Lutsar (2005) on nahkhiirte talvituspaikade läheduses soovitanud, et majade vaheline kaugus oleks vähemalt 200 m.

Antropogeensete infrastruktuuride mõjuulatus

Selleks, et hinnata olemasoleva rohevõrgustiku funktsionaalsust on oluline teada, kuidas seda mõjutavad sellega piirnevad inimtekkelised infrastruktuurid. Sõltuvalt inimsurve tugevusest tuleb koridoride funktsioonid üle vaadata, sest kui tiheasustusala kõrval asuv koridor muutub oluliseks rekreatsioonikohaks, siis ei ole mõtet planeerida seda suurulukite vajadustest lähtuvalt. Antropogeensete infrastruktuuride puhul tuleb Harku valla puhul pearõhk panna kindlasti tiheasustusalade ja teedevõrgu võimalikule mõjuulatusele. Samuti tuleb hinnata üksikute majapidamiste mõjuulatust, kuna just koridoride puhul võivad ka hajali asuvad majapidamised koridori funktsionaalset kvaliteeti oluliselt mõjutada.

Tiheasustusalad

Mitmed uuringud (e.g. Miller & Hobbs 2000, Andren 1992.) viitavad tiheasustusega seotud spetsiifilisele loomastikule ja linnustikule (kassid, koerad, vareslased jne), kellega reeglina kaasneb kõrgem pesakisklus ja häirimine, mis tundlikumale osale elustikust (eelkõige avamaastikul ja maaspesitsejad linnud) avaldab äärmiselt suurt negatiivset mõju. Nagu ka varem öeldud, on leitud, et pesakiskluse suuremat survet linnustikule on registreeritud isegi 600 m kaugusel metsservast (Groom et al. 2005). Pesitsemisedukuse langus on seotud eelkõige pesade hülgamisega ning munade ja poegade söömisega (Wareham 2005).

Kasside mõju elusloodusele on rohkem uuritud Suurbritannias, kus on keskmiselt 320-330 kassi iga tuhande majapidamise peale. Keskmiselt on igal kassil aastas 29 saagiobjekti, millest imetajad moodustavad 73%, linnud 22%, roomajad, kahepaiksed ning kalad 3% ja selgrootud 2%. Tuhande majapidamise peale on püütud saagiobjektide arv ligikaudu 9300. Üldiselt ollakse arvamusel, et kassid mõjutavad populatsioonide arvukust lokaalselt, kuid reeglina ei kahjusta populatsiooni tervikuna. Kasside liikumisulatuse uuringute puhul on leitud, et isaskasside keskmine liikumisulatus on ligikaudu 1100 ja emaskassidel 800 meetrit (Wareham 2005).

Koerte mõju elustikule käsitlevad uuringud pärinevad eelkõige Suurbritanniast. Koerte mõju seisneb eelkõige lindude häirimises, metsloomade jälitamises, vee-elustiku häirimises ning isegi väljaheidetega mulla toitainetega rikastamisel. Suurbritannias tehtud seired näitasid, et keskmiselt on pooltel puhkemetsade kasutajatel koerad kaasas. Kusjuures 40-100% koeraomanikest lasevad oma loomad rihma otsast vabaks ning vaid 40% omanikest koristab oma koera väljaheited. Väljaheidetega lisandub kooslusse olulisel määral lämmastikku, fosfaate ja kaaliumit, mis võib looduslikult vaesematel muldadel asuvaid nõmme- ja palumetsa alustaimestikukoosluseid oluliselt muuta (Wareham 2005).

Kalberg oma kolleegidega (2005) on Pärnu linna rohevõrgustikku planeerides hinnanud, et inimestel on kõige mugavam kasutada loodust eelkõige enda koduümbruses ligikaudu 500m raadiuses. Loomulikult sõltub tegelik kasutatavus ligipääsetavusest ja looduse enda iseloomust, kuid on selge, et just selles 500m laiuses vööndis on surve looduskooslustele kõige suurem.

Majapidamise mõju elustikule

Üksikute majapidamiste mõju elustikule on vähem uuritud ja seda on ka raskem hinnata. Kindlasti on majapidamiste kaugemale ulatuv mõju elustikule seotud sarnaselt tiheasustusaladele koduloomadega ning mitte niivõrd müra ja lõhnadega. Ornitoloog Jaanus Elts hindas ühe majapidamise mõju maksimaalseks võimalikuks ulatuseks 500 m (personaalne kommentaar), pidades kõige olulisemaks mõjuteguriks just nimelt kodukoerte ja -kasside mõju. Nahkhiirte ekspert Lauri Lutsar (2005) on avaldanud eksperdina arvamust, et nahkhiirte seisukohast oleks hea, kui nende olulistes lennukoridorides oleks majadevaheline kaugus vähemalt 200 meetrit. Seega võib arvata, et üksikute majapidamiste maksimaalne mõjuulatus on ligikaudu 500 meetrit, kuid otsene tugev mõju maastikul jääb kuni 200m raadiusse. St, et näiteks metsamaastikus paiknevate koridoride puhul peaks kahe maja vaheline roheala, mis ei ole tarastatud ja kust metsa alumist rinnet ei ole kõrvaldatud olema vähemalt 400 m lai, et inimpelglikumad selgroogsed ja keskkonnatingimuste suhtes vähemtolerantsed aeglaselt levivad liigid suudaksid selle kaudu jätkusuutlikult levida.

Klint

Põhja-Eesti Klint on eelkõige mastaapne maastikuline element, mis toimib nii barjääri kui aineringet ja elustikku juhtiva elemendina. Harku vald on oma looduse poolest eriti unikaalne just laialt levinud pangaaluste laialehiste metsade poolest, mida peetakse Eestis haruldasteks kooslusteks (Kalda & Paal 1997) ja liigirikka nahkhiirte koosluse poolest. Mõlemad nimetatud on seotud eelkõige klindiga ja selle poolt tekitatud erilistest keskkonnatingimustest ning elupaikadest. Paekivis asuvad koopad on nahkhiirte jaoks üle-euroopalise tähtsusega talvituspaikadeks. Lisaks sellele on klint väljaulatuva maastikuelemendina ja sageli selle all paikneva varjupakkuva metsaga nahkhiirtele väga oluliseks levimisjuhiks kogu Harku valla piires. Klindialune mets pakub elupaika ka paljudele haruldastele ja ohustatud sambliku ja samblaliikidele.

Klint kogu oma ulatuses tuleb arvata rohekoridoriks. Seal, kus võimalik tuleb klindialust metsa hoida võimalikult laia ribana, kuid see peaks olema vähemalt 50m klindi seinast. Ehitised peaksid klindist jääda minimaalselt 100m kaugusele juba ohutuse tagamiseks. Ka klindipealse puhul tuleb säilitada looduslik taimestik vähemalt 50m ulatuses ja ehitiste ning rajatistega mitte lähemale minna. Nahkhiirte seisukohast (nahkhiired ei talu täiskuuvalgusest tugevamat valgust) on väga oluline tagada, et klindi all ja peal vähemalt 50m laiuses vööndis ei oleks pimedal ajal pidevat valgustust, või tuleks see teha väga väheintensiivsena ja suunatuna.

Teemakohased allikad

Harku valla üldplaneering. Harku Vallavalitsus 2008 töö nr 217/01. Harku Vallavalitsus, Hendrikson & Ko. 2008. HARKU VALLA ÜLDPLANEERING, SELETUSKIRI. Tabasalu, 61 lk.

http://www.harku.ee/.files/1419.pdf

Harku vald – Detailplaneeringud

http://www.harku.ee/index.php?menuID=320

Hendrikson & Ko. 2007. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tartu, Tabasalu. 108 lk.

http://www.harku.ee/.files/660.pdf

Kalda, A. & Paal, J. 1997. Kaitset vajavad metsakooslused. Eesti Mets, 8, 10-16.

Kohv, K. 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring.Eestimaa Looduse Fond. 48 lk.

Masing, M. 2012. Arvamused ja soovitused seletuskirjale Kadaka tee 30 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kohta. 6 lk.

Masing, M. 2012. Klint on ohus! Sicista voldik nr 34b. Tartu, detsember 2012. 6 lk.

Masing, M. 2012. Loodusväärtused Muraste klindi piirkonnas. Ettekanne Harku Vallavalitsuses toimunud Kadaka tee 30 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu avalikul arutelul 13.12.2012.

Masing, M. 2012. Loodusväärtuste uuring Põhja-Eesti klindi rohevööndi alal Harku vallas Muraste ja Ilmandu külade piirkonnas, augustis ja septembris 2012 (Muraste loodusväärtuste uuring, 2012). MTÜ Sicista Arenduskeskus. Tartu ja Haapsalu, 28 lk. (Masing 2012-10-30 Muraste uuring.pdf)

Masing, M. (koostaja) 2012. Materjale klindilooduse teemal.

http://muraste-klint.blogspot.com/p/teemakohased-materjale-klindi-teemal.html

Masing, M. (koostaja) 2012. Muraste klint.

http://muraste-klint.blogspot.com/

Masing, M. 2012. Soovitused Kadaka tee 30 detailplaneeringu jm võimalike planeeringute puhul, seoses nende mõjuga Harku valla loodusväärtustele. Sicista Arenduskeskus MTÜ. Tartu, 7 lk.

Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol

http://www.klint.envir.ee/klint/index.html

Soesoo, A. & Miidel, A. 2006. Põhja-Eesti klint. Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn, 32 lk.

http://www.gi.ee/geoturism/BKlint_EST_062011_100dpiS.pdf

Lugupidamisega,

Matti Masing,

loodustealane, Euroopa boreaalse fauna ekspert aastast 1987

Telefon: 52 57 311 (alates kl 15)

E-post: matti@ut.ee

Sicista Arenduskeskus MTÜ – looduse uurimine, õppimine ja õpetamine Euroopas

Tartu, 28. detsember 2012