Käesolev projekt on saanud toetust Elukestva Õppe Programmist. Siinse kodulehe autorid vastutavad siin avaldatu sisu eest. Euroopa Komisjon ei vastuta siin avaldatud materjalide kasutamise tagajärgede eest.
Muraste piirkonna kaart.
Põhja-Eesti klint Muraste ja Rannamõisa vahel.
Muraste klint ja klindialused metsad
Lauge rada juhib matkaja panga alla. Siinne Balti klindi lõik erineb Türisalu või Pakri poolsaare omast selle poolest, et klindilt laskudes ei jõua kohe mereni, vaid Ordoviitsiumi paekivipaljandile eelnevale kuni poole kilomeetri laiusele Kambriumi liivakivist terrassile. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi.
Minnes klindilt alla (matk piltides)
Klindipealne tee.
Muraste paemurd (pärandkultuuri objekt), siit viib tee klindilt alla.
Trepp viib kaldalt alla.
Klindisein, paekallas, kaldaaluse metsa algus.
Klindimets paekalda all, Muraste küla piiril.
Metsakuklased on kaitsealused loomad.
Läbi klindialuse metsa
kulgeb autotee – suur oht tigudele jt roomajatele.
Klindimetsa alune rand
Muraste ja Ilmandu küla piiril.
"Väikese lendlase" öine toitumispaik Tilgu rannas.
Rikas elustik
Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri “nurrumist” ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk, nähtud on ka raudkulli, talviti värbkakku.
Suurimetajatest on
võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele.
Üsna palju elab siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid.
Samas võib viimaste rohekoridoride hoonestamine sulgeda suuremate
imetajate pääsu kaitsealale või sealt sisemaa poole.
Mittelendavate
pisiimetajate faunat (putuktoidulisi ja pisinärilisi) pole
Muraste piirkonnas eriti uuritud. Ent kahtlemata elab siin
pisinärilistest mitu liiki uruhiiri, tava-leethiir, kaelushiir,
pisihiir, koduhiir, rändrott, mügri, punaorav ja ehk mõni liik
veel. Putuktoidulistest elavad siin ilmselt harilik siil, vesimutt ja
vähemalt kaks liiki karihiiri.
Nahkhiirtest tuvastati
Muraste klindi piirkonnas 2012. a suvelõpu uuringus 5 liiki:
tiigilendlane, veelendlane, „väike lendlane“ (tõmmulendlane või
habelendlane), põhja-nahkhiir ja pargi-nahkhiir, ent kogu aasta
vältel võib siin kohata veelgi liike. Haruldasel „väikesel
lendlasel“ (tõenäoliselt habelendasel, Myotis mystacinus)
elab klindimetsas ja ranna piirkonnas suvekoloonia, kus sünnivad
järglased. Tilgu sadama lähedal asuv mets ja rannik oli 2012. a
suve lõpus selle kaitsealuse nahkhiireliigi sageda esinemise
piirkond. Kõik nahkhiireliigid on Eestis looduskaitse
all.
"Väike lendlane" on klindialuse metsa ja rannaga tugevalt seotud, nendeta ta hakkama ei saa!
Põhja-nahkhiir (Eptesicus
nilssonii) – klindi peal ja klindi all soojadel öödel lendav
loom.
Kahepaiksete elu
tundub Muraste kandis olema raske, sest sigimiseks sobivaid
mageveekogusid on vähe. Seevastu elavad klindielupaikades roomajad
nagu arusisalik, nastik ja rästik, tõenäoliselt ka vaskuss. Ka
kõik kahepaikse- ja roomajaliigid on Eestis looduskaitse
all.
Suurtest
maismaalimustest on klindimetsale iseloomulik öise eluviisiga
must-seatigu (Limax cinereoniger), maailma üks suuremaid
limuseid. Kahjuks jääb neid klindialusel teel palju auto alla.
Must-seatigu (Limax
cinereoniger) Muraste klindi kivitrepil.
Sipelgatest on
kõik kuklased (Eestis 7 liiki) looduskaitse
all. Muraste
klindi all metsas ja klindi peal vana paemurru piirkonnas on nad säilinud
ja ilmselt tunnevad end hästi.
Kuklaste (Formica)
pesakuhil Muraste paemurru servas, kus elab miljoneid sipelgaid.
Külla on tulnud
pääsusaba (Papilio machaon) – Eesti suurim
päevaliblikas.
Kas lilleke rohus? Ei,
sahisev „uss“ – klindipealse platoo loodusväärtus number üks!
Nastik (Natrix natrix),
kaitsealune loom, on kergesti ära tuntav pea tagaosa külgedel
paiknevate valgete või kollaste laikude järgi.
Klindipealsel platool elav
arusisalik (Zootoca vivipara) päikese paistel end
soojendamas.
Silinderpõrnikas
(Sinodendron cylindricum) klindimetsa all rannas.
Viited
Hendrikson
& Ko. 2007. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruanne. Tartu, Tabasalu. 108 lk.
Kalda,
A. & Paal, J. 1997. Kaitset vajavad metsakooslused. Eesti Mets,
8, 10-16.
Masing,
M. 1997-2012. Fotokogu.
Masing, M. 2012. Loodusväärtuste uuring Põhja-Eesti klindi rohevööndialal Harku vallas Muraste ja Ilmandu külade piirkonnas, augustis ja septembris 2012 (Muraste loodusväärtuste uuring, 2012). MTÜ Sicista Arenduskeskus, 28 lk. (Masing 2012-10-30
Muraste uuring.pdf)
Meriküla
jutud
Muraste
klint
Muraste
looduskaitseala
Sepp,
K. & Jagomägi, J. 2001. Rohelise võrgustiku määratlemise
alused maakonna planeeringus. Tartu.
